Põrgupõhja hooaja lõpupeol oli kellelgi kaasas Kääriku EMV kaart. Vaatasin seda, mõtisklesin, et kuidas ise oleks läinud ja kuulasin poiste muljeid. Kooli ajal sai talvise orienteerumisega palju tegeletud, aga sellel sajandil pole ma talvist kordagi teinud. Tekkis kindel tahtmine kasvõi korra jälle proovida. Padise tundus selleks sobiv koht olema. Pole kaugel ja reljeefi väga pole. Nii ma mõtlesin.
Marje julgustas ja nii saigi plaan paika. Roland ja Jaan pidid ka teadet sõitma. Merike sõitis Alutaguse maratoni samal ajal ja teates polnud mul kellegagi võistkonda moodustada. Paraku murdis kuri viirus Jaani enne starti maha.
Päike paistis, mõni kraad külma. Mina startisin üsna viimaste seas. Karantiinis tuli veeta pea tund. Sai sõita väikesel soojendusringil. Vahva oli üle pika aja kohtuda teiste orienteerujatega. Nii mõnigi N50 võistleja oli minuga sarnaselt esimesel või teisel talvisel võistlusel. See oli julgustav teadmine.
Kaardialus, SI, kompass, prillid, suusad, kepid…. Kuidagi liiga palju oli kõike. Ebamugav ja harjumatu. Stardis oli 15 sekundit aega kaarti alusele sättida. No ei saanud nii ruttu hakkama. K-punkt oli lagedal väljal mäe otsas. Vedasin end sinna ja siis ma seisin. Üritasin luua kaardiga kontakti. Lõpuks sain plaani paika ja kui 1. KP oli käes läks enesetunne paremaks. Suuremad rajad olid väga head ja suusad libisesid väga hästi. Väiksemad rajad olid jääs ja ebatasased. Mõnes kohas sai otse mööda koorikut sõita. Ühe punktiga tegin viga. Kihutasin liiga pikalt mööda head rada. Teisi võistlejaid väga ei näinud ja sain rahulikult oma asja ajada. Väga põnev oli! Viimane ma polnud, aga see polegi tähtis. Oli väga mõnusa emotsiooniga päev.
Aga päeva parimad emotsioonid selgusid alles peale sõitma minekut. Meie Roland… Hõbemedal EMV-lt!!! Megatubli. Natukene oli tal õnne ka, aga õnn soosib tugevaid. Sõitsime veel umbes 10 kilti mööda Padise suusaradu. Reljeefi seal on ja mitte vähe. Jõe kallas on kenasti kasutatud ära.
Siis uurisime korraldajatelt, et kas Marje ja Roland saaksid oma medalid varem kätte. Muidu oleksime pidanud veel mitu tundi autasustamist ootama. Kahju muidugi, et Rolandi pidulik hetk jäi seekord olemata. Aga küll ta jõuab veel seal poodiumil käia.
Ka Andres Viira oli stardis ja tegi väga korraliku võistluse. 4. koht ja kaotus pronksile oli vaid 25 sekundit. Pronksi sai päris Põrgupõhja poiss Andres Talver.