Põrgupõhjast olid väljas 4 julget ehk kolm musketäri ja D’Artagnan. Kaks meist võistlesid juba reedel murdmaasuusatamise 3x5km teatevõistlusel. Põhiala on meil kahevõistlus aga kuna seda kahjuks kavas ei olnud, siis võtsime osa murdmaateatest.
Põrgupõhja meeskonnale lisaks oli kolmandaks osalejaks Pōrgupõhja andunud fänn Rauno. Meie mehed jäid M40 vanuseklassis kolmandaks. Tulemusega nad muidugi rahul ei olnud. Tarmo kes sõitis esimest vahetust kurtis, et tal oli sama probleem nagu Markol Pekingis – st. stardist panid esimesed liiga kiiresti minema. Siis tuli vahe sisse ja see jäi lõpuni.🙁 Rauno ja Indrek vahet väiksemaks ei saanud, aga suuremaks ka ei lasknud.🙂 Järgmine kord lubasid meie omad ise kõige kiiremini alustada ja hoida edu lõpuni. Kokkuvõttes tuleb pronksiga rahul olla ning positiivse poole peale jäi ka see, et kellelgi ei tulnud suusk jalast ära.
Laupäeval oli peale lõunat kavas järgmine võistlus, kus osalesid meie klubi kaks tugevaimat liiget Tarmo ja Roland: Murdmaa 10 km vabas tehnikas! Mehed muidugi teatasid, et kuna see on nende kõrvalala siis suuri ootusi ei tasu hellitada. Aga kuna see toimus tund aega enne suusaorienteerumise algust, otsustati siiski ennast nö soojaks sõita. Kuna eelnevalt oli selge, et murdmaa autasustamise aeg langeb kokku sprindi algusega, siis kontrollisid mõlemad rajal tempot, et jõuaks kenasti sprindi starti, aga nii aeglaselt, et ei peaks autasustamisele minema.
Enne veel, kui suusaorienteerumise muljetest diagonaalis õrnalt üle hõljume, panen kirja paar mõtet antud formaadi kohta: näiteks, kui võrrelda autoralliga, siis Otil on eraldi kaardilugeja, aga o.suusas pead kõike ise tegema. Liikumine meenutab veits ratsukäiku males, kuskilt otse minna ei saa. Aga suures pildis on isegi lihtsam kui o.jooks või -ratas. Rajameister on hoolitsenud, et igasse kontrollpunkti viiks vähemalt saanitee ja punktid on ka raja peal. Kaart on palju infovaesem ja seega on lihtsam seda 50+vanuses ilma prillita lugeda. Millega aga Alutaguse võistlus tavapärasest o.suusast erines oli see, et metsas kannatas kooriku peal täitsa edukalt liikuda. St, et punktidesse oli võimalik ka suhteliselt otse suunaga peale minna. Isiklikult kasutasin saanijälge väga minimaalselt.
Niisiis esimene ala kus me kõik osalesime, oli sprint! Sprint tähendab seda, et kõike tuleb teha jube kiiresti. Rolandil alguses oli natuke keeruline, ta esimesel päeval oli alles kolmas. Teisel päeval oli teine, aga siis lõppesid võistlused kahjuks juba ära. Tarmol läks esimesel päeval paremini (oli 8.) ja Indrekul teisel päeval (7.) ja mul endal läks iga päev hästi (2x 3.).
Uskumatu, aga välk võib ikkagi kaks päeva järjest samasse kohta tabada. Ja pime kana tera leida! Tulemustest on muidugi näha, et neil kes viitsisid Veikoga Soodlas treeningul käia läks võistlustel paremini. Ise muidugi hindan kõrgelt ka seda kogemust, mille sain meie klubi eliiti kuuluva ja suusaorienteerumise Eestikate hõbedamehe autojuhina.
Lõpetuseks žürii punktid:
üritus 5p
asukoht 5p
korraldus 5p
ilm 5p
toitlustus 4p
seltskond 4p
Mis seltskonna 5 punktist puudu oli?