Kui varasemalt Estonian ACE Adventure Team eesotsas Silver Eensaarega korraldas oma traditsioonilist üritust aasta viimastel päevadel, siis seekord pandi üritus kohe magusale 1. jaanuarile. Lisaks hoiti pingsalt saladuses, kus üritus üldse toimub.
Tore muidugi, et osalejaid jagus ja meie klubist Veiko oli esimene julge, kes planeeris kainet aastavahetust🙂 ning ennast kirja pani! Kiirelt oli kohe ka Roland nõus pimedasse metsa Veikoga kaasa minema. Järgmisena ei suutnud Merike ahvatlustele vastu panna ning oli valmis meestega kaasa suusatama. Viimasena ärkasin mina ja muidugi sain teada, et üritus toimub kodule ikkagi suhteliselt lähedal ja kõigele lisaks tundus, et saab oma unistuse teoks teha ja rogainile suuskadega minna! Tegime ümberkorraldused ja lõime kaks tiimi, üheks panijad Indrek/Roland ning teiseks romantikud Veiko/Merike.
Kell 17.14 hüppas enamus rahvast Aegviidust rongile ja Jäneda peatuses väljusid kõik rogainijad rongist. Kohe jaamas jagati kaardid ja GPS-seadmed laiali ning antigi stardipauk. Tundus, et Põrgupõhja tiimid olid natukene ehmunud ja kohmitsesid kaunis kaua seal stardialas enne, kui hoo sisse lükkasid. Infoks, et suhtearv suusatajate ja jooksjate vahel oli kuskil 40% suusatajaid ja 60% jooksjaid. Planeerida väga ei jõudnud, aga niipalju leppisime kokku, et läheme kõikide punktide järele! Kuus punkti korjasime raudtee põhjapoolsemast osast ära ja tundus, et olime kätte saanud päris kõvad suusatiimid. Raudteest üle tulles ei võtnud suuski alt äragi, aga rajal oli ikka palju-palju punkte, kuhu suuskadega ligi ei pääsenud!
Edasi suurel lagedal põllul kolm punkti. Seal sain aru ka, miks me suusatajate esiotsa olime kätte saanud. Rajal tuleb ju jälge lükata ning jäljes sõita on palju lihtsam. Jooksjaid oli ka seal põllul palju ja nende sumpamine tundus veel eriti räige. Suuskadel olek tundus seetõttu veel magusam ja nauditavam, see andis ka indu juurde ja kõik tundus kuidagi kerge.
Punktis 39 oli vihje, et tuleb suunduda Jäneda keskusesse ja seal piltide järgi leida kümme punkti. Igas punktis vihje järgmisesse punkti. Muidugi läks meil seal veits lappama ja kaotasime järje, aga kuna oli valikorienteerumine, siis kontrollpunktide järjekord polnud tähtis ning koostöös teiste suusatajatega lahendasime selle ikka ära! Edasi linnuse kõrgeimas kohas punn 51 ja järgmine punkt 52 oli korraldajate traditsiooniline maasikas ehk lõke, vorstid, maitsvad joogid (Vana Tallinn, Viru Valge, Jägermeister) ja muidugi snäkid, soe tee jne. Tegime Rolandiga kiired tropid – valisime Vana Tallinna. 🙂
Edasi 53 ja veski 60 lendasin punni ja tegin märke ning lugesin alles siis silti, kus kirjas, et lugege veski aknad üle ja valige õige jaam! Enam polnud midagi teha, kohe tuld sealt. (tagantjärele mõeldes panin valikuga täppi) 56 punkt suusad maha ja korralik kappamine. Suusad alla ja minekut ning selgus tõsiasi, et oleme 2 kohal, ülla-ülla.
Suundusime presidendi rajale, olime koos Lauri ja Peetriga (Lauri kuuleb vahel kaugelt ära, nimelt ta ikka südamest ropendab metsas, kui midagi on tema jaoks viltu).🙂 Järgmises punktis saime uue kaardi, kus tuli mööda joont suusatada ja nõelaga märkida kaardile punkte, mis rajale jäid (märkesuusatamine). Kiires tuhinas muidugi ei lugenud korralikult juhendit, kus oli kirjas, et tuleb märkida ainult rohelised punnid. Ma märkisin punased ka ja neid kokku oli kuskil 11-12. (See märkimine oli nii vaevaline. Raske oli neid auke teha, ei jäänud nagu midagi näha. Finišis pidi kaardi andma ära kontrolli ja avastasin, et pole nagu eriti midagi seal. No proffide värk, panin mälu järgi uuesti ja kõik klappis, saime 20 boonuspunkti).
Kella ega Rolandi pärast ei muretsenud, tunnen Rolandit niipalju, et see mees maha ei jää🙂, lisaks kustus tal lamp ära ja hirmust püsis mul tuules. Edasi Nelijärve mägedesse ja teel sinna saime kokku hilisemate võitjate Eriku ja Tiiduga. Seal ikka tempoga vajutati ja ega lõpp väga kaugel enam ka ei olnud. Punktist 59 välja minnes tuli Rolandil suusk jalast ära ja ei saanud kiirelt enam tagasi ning jäin teda valvama. Erik ja Tiit kadusid eest. Punkt 61 oli OK ja järgmise punktiga tegime viga nii 3 minutit. Lõpp kujunes natukene bingo lotoks, nagu aru sain. Meie ei saanud hästi 65 punni kätte ja lisaülesandena pidi veel seal suunaga 2 lisapunkti võtma. Sai need ka võetud ja Aegviidu raudteeületuskohas oligi finiš! Kokkuvõttes saime tubli 4. koha ja suusatajatest olime kolmandad.
See oligi selline võistlus, nagu ma ette kujutasin ja ootasin. Võiks veel selliseid olla. Roland respect, et tegid kogu pulli kaasa ja ei seganud mind isegi siis, kui mingi jama korraldasin.🙂